NPK digilugu

Uue aasta alguses, 8. jaanuaril 2016 sai töise lõpu meie seminar, mida tegelikult võib pidada ka kooli digiloo sissejuhatusks. Seminar toimus TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY.

MEKTORY, muideks, on akronüüm nimest Modern Estonian Knowledge Transfer Organisation for You.

Seminar oli kokkuvõtte-seminariks kolmele sarnasele koolitusgrupile, kes oma tööd 2015 sügisel alustasid. Kolmes töötoas kuulati ettekandeid koolide digitegevustest, mis päeva lõpus ühises töötoas moderaatorite poolt ette kanti.
Päevakohase ettekande tegi külalisesineja Kristi Vinter.
Meie kooli esitluse kandis ette Ardi ja seda saab näha siit: https://www.emaze.com/@AFIWRQWI/digikool_nmme

Kokkuvõttes oli tegu vajaliku koolitusega ja kavatseme õpitu põhjal edasi arendada oma kooli digitaristut ja -pädevusi. Olulised sündmused leiavad kindlasti kajastamist selles blogis.

Piltidel: Külalisesineja: Esineb TLÜ Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter.

Endlit tegemas: tähelepanulikult kuulamas Hele ja Ardi. Riina Riias 🙂

Kolmapäeval, 6. jaanuaril toimus Erasmus+ programmi seminar, mille põhiosaks oli sel kooliaastal programmis osalenute kogemuste jagamine ning järgmise taotlusvooru jaoks koolituste valimine.

Kasutades võtet kaks ühes, oli seminari teiseks osaks mobiilse arvutiklassi kasutamise õpetamine. Ardi juhendamisel ja Riina assisteerimisel tegid kõik osalejad läbi sülearvutite võtmise transpordikapist ning tööks valmis panemise. Läbi sai võetud ka klassis wifi võrgu üles panemine ning õpetaja sülearvuti ühendamine projektoriga.

Valitud koolitused pandi kirja Padlet (https://padlet.com/) süsteemis ehk ka grupitöö abivahend sai muu hulgas tutvustatud.

Loodetavasti said osalejad julgust ja ideid arvutite kasutuselevõtuks oma tundides. Järgmise Erasmus+ taotlusvooru läbivaks teemaks sai valitud digikogemuste hankimine

Reedel, 18. detsembril sai peetud veebiseminar kus kuulasime teiste koolide lugusid ja rääkisime oma edusammudest.

Samal ajal toimus meil jõululõuna ja kuna olime koolimajast väljas, siis oli tunne eelnevalt veidi pingeline. Õnneks kõik ühendused ja süsteemid töötasid ning kuigi teiste osaliste jälgimine oli veidi raske, saime oma esitlusega enda meelest päris hästi hakkama. Moderaatori tagasiside me ideele ja blogile olid samuti rõõmustavalt positiivsed – aitäh, püüame jätkata samas vaimus!

 

Neljapäevaks 17. detsembriks sai kokku lepitud võimalike tulevaste tugiisikute esimene koolitus, kus kooli arvutimees Rein tutvustas mobiilse arvutiklassi üles panemist.

Lisaks pildil olevatele meeskonnaliikmetele Helenile ja Beritile, oli kohal ka Gerli ning huvilistena liitus teisigi õpetajate tuppa sattunuid. Esmane oskus vahendite kasutamiseks on nüüd olemas ja oskajad saavad järgmisi huvilisi juhendama hakata.

P.S Doodle programmi kaudu kokkusaamise planeerimine hästi ei õnnestunud, kuna pooled kutsututest ei märganud  või osanud sobivaid kokkusaamisaegu märkida.

Direktor Ardi üleskutse peale osaleda IT-tugiisikute töögrupi loomisel, andsid oma huvist teada: Berit – füüsikaõpetaja, Gerli – matemaatikaõpetaja, Liis – inglise keele õpetaja. Lisaks otsustasime osalema kutsuda ka inglise keele õpetaja Heleni ja kooli sekretär Eppu.

*

Laiendatud meeskonna esimesel koosolekul, 10. detsembril, sai osaleda kahjuks vaid Helen, kuid juba tema ideedest ja arvamustest oli suur abi edasise tegevuse planeerimisel.

Hele kogutud infost sobis meile kõige rohkem definitsioon: “IT-­tugiisik on kasutaja esmane IT alane kontaktisik, kes nõustab, aitab, õpetab; kasutaja ja tehnilise töötaja vahendaja.” Sellest lähtuvalt hakkame koostama oma meeskonna tegevusjuhendit.

Meeskonna esimene praktiline samm saab olema liikmetele mobiilse arvutiklassi kasutamise õpetamine. Selle koolituse pidamiseks kõigile sobiva aja leidmiseks katsetame Doodle (http://doodle.com/) koosolekute koordineerimise keskkonda. Doodle`i kaudu kutse saatmine jääb Riina korraldada.

Järgmiste praktiliste sammudena said kirja pandud:

• Kalendri organiseerimine mobiilse arvutiklassi juurde, et kasutamist planeerida.
• Kaaluda õpilaste kaasamist võimalike täiendavate tugiisikutena.
• Valdkonniti (keeled, reaalained, algklassid jne) IT-info jagamine/ arvutiklassi kasutamise juhendamine läbi meeskonna liikmete.
• Samal teel digikoolituste info jagamine.
• Digiminuti rakendamise planeerimine.

Koolitusel osalenud meeskond sai kokku 1. detsembril ja paika sai järgmine tegevusplaan:

Ardi saadab kõigile õpetajatele laiali kirja kutsega osaleda meeskonna töös.

Hele otsib võimalikke ametijuhendeid, et kokku panna IT-tugiisiku tegevuste nimekiri.

Riina teegleb blogi pidamisega.

Lisaks arutati:

– järgmise Erasmus+ prokjekti sidumist digi-temaatikaga;
– Digikoolituse blogi avaldamist kooli veebilehel;
– käimasoleva Erasmus+ projekti veebitutvustust

Järgmine, laiendatud meeskonna kokkusaamine toimub 10. detsembril kell 13.00.

Päevakorras:
– projekti tutvustus
– visioon õpetajast/kolleegist kui IT-tugiisikust
– IT-tugiisiku ametikirjeldus
– manuaali ja tööülesannete määramine
– projekti edasine areng

Teise koolituspäeva viis läbi Raimo Ülavere, kelle juhtimisel algas viieteistkümne idee hulgast ühe, elluviidava välja valimine ning tegevuskava planeerimine.

 

Meie projektiks sai valitud: ÕPETAJATEST IT-TUGIISIKUTE SÜSTEEMI LOOMINE.

 

Projekti teostatavust hindasime ADKARi – muutuste läbiviimise hindamise mudeli – põhjal.

A   Awareness of the need for change   

D   Desire to participate and support the change

K   Knowledge on how to change

A   Ability to implement required skills and behaviors

R   Reinforcement to sustain the change.
Meie hinnang sai kümne palli skaalas järgmine:

Teadlikkus – 9

Tahe – 9

Teadmised – 6,55

Oskused – 6

Toetus – 7

 

Põhiküsimused millele mõelda projekti planeerimisel:

Ardi: Millised on võimalikud takistused, mis ei võimalda eesmärki saavutada? AEG? MIS RISKID?

Riina: Kas on piisavalt inimesi, kes toetavad?

Kas liiga palju inimesi meeskonnas ei tekita vastutuse hajumist?

Kuidas leida aega abiks olemiseks? Reeglite paikapanek – tundi sisse ei jookse jne.

Hele: Vajaduse selgitamine ja ellu rakendamine.

 

Päeva lõpuks sai paika ka esialgne

TEGEVUSKAVA

• Esimene kokkusaamine – 01.12, kell 14.05.

Grupi sisene ülesannete jaotus.

Ajakava koostamine 4-5 projektikohtumise jaoks.

• Ressursside analüüs:

1. kes, kas võiks osaleda
2. kooli personali ootuste kaardistamine: võimalik küsitlus vms.
3. kaardistada võimalikud takistused/ootused

• Laiema IT-tugiisiku töö sisu väljaselgitmine (võimalikud ametijuhendid mujal).

• Visiooni koostamine õpetajast/kolleegist kui IT-tugiisikust.

• Blogi pidamine: hiljemalt 11.12, ülevaade esimeste nädalate arendusprojekti protsessist.

• Osalemine veebiseminaril sh. aruande koostamine 18.12, kell 13-14.00.

• Esitluse koostamine – 8.01.2016.

 

Sellal kui meie mässasime digpööramisega, võttis meri meilt õppust ja mässas samuti aina vägevamalt. Metsa vahelt välja saanud nõmmekatele vägev vaatepilt.

 

Koolituse “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” esimene koolituspäev oli 26. novembril 2015 Viimsi SPA Konverentsikeskuses. Kokku olid tulnud üheksa, nii suurte kui väikeste koolide esindaja Tallinnas Võruni.

Koolituse päevakava: http://digijuht.hitsa.ee/oppeprotsessi-juhtimine/koolituskava/

Esimesel päeval oli meeskonna põhiülesandeks ajurünnaku tulemusel koostada nimekiri viieteistkümnest ideest, mida oma koolis ellu viia võiks.

Meie nimekiri sai järgmine:

1. Tehnominuti idee, kord nädalas/ kuus.
2. Digikompetentside kaardistamine.
3. Oma kooli Online soovitustega saidipanga keskonna loomine.
4. Blogi loomine alates A-st ja B-st.
5. Google Drive’i sh. Google kalender, Doodle koolitus kõigile – kooli tegevuskalender.
6. Õpetajatele aine kaupa soovituslike digikoolituste info jagamine.
7. Koolitusplaanide koostamine, suunamine koolituste info juurde.
8. Õpetajate suunamine digiõppevara kogukondade lehtedele.
9. Nimekiri digivahenditest, mida osta, kui RAHA tuleb.
10. IT-toe süsteemi tõhustamine.
11. Digiohtude vältimine – läbi “eituse” kogukonna kaasamine.
12. Ümberpööratud klassiruumi jt innovaatiliste meetodite tutvustamine.
13. IT arengukava koostamine.
14. Digikogemused välismaalt – Erasmus+ projekti toetuse abil.
15. IT, kui lõimitud aine õpetamine põhikooli õppekavas sh. 8. kl loovtöö.

 

Päeva lõpus sai kirja pandud ka

4 uut mõistet:

tehnominut

quizizz

VOSK

ümberpööratud klassiruum

 

3 uut fakti:

ISTE  arvutipädevuste standardid (http://www.iste.org/standards/iste-standards)

lingid.ee – linkide lühinimede generaator

 

2 õhku jäänud küsimust:

Kas enne sotsiaalsed oskused või digipädevused?

Kas rohkem algklassides või gümnaasiumis?

ja

1 väärtuslik mõte:

Kooliõpilaste omavaheline koostöö eri astmete vahel (N: algklassilapsed tellivad vanematelt animeertud õppematerjale).

.. kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid 20 uut arvutit ja ka mobiilne arvutiklass 20 rüpperaali ning salapärase ratastel toitekapiga juba Reinu, kooli IT- juhi valvsa hoole alla võetud. Õhkkond oli pidulik ja kõik andis tunnistust ligi 3-aastase unistuse/lubaduse täitumisest Tallinna “koolidevalitsuse” IT-halduse poolt 🙂

Pikemalt mõtlemata otsustasime pöörduda HITSA koolitusleheküljele: https://koolitus.hitsa.ee/, kust pisukese ostsimise järel järgmine pilt avanes: https://koolitus.hitsa.ee/training/198

Sellest algabki see blogi ja Nõmme Põhikooli digilugu…